Miks on tarvis soid taastada?

Kuivendatud sooalasid on Eestis nii palju, et see on mõjutanud erinevate liikide vähenemist. Lisaks elurikkuse kadumisele põhjustab soode kuivendamine süsiniku heidet ning muudab maastikud tundlikumaks nii põudade kui ka üleujutuste suhtes. Sood, mis ei ole kuivendatud, aitavad puhastada ja säilitada magevett. Seetõttu on hakatud otsima võimalusi, kuidas väikegi osa Eesti soid saaks elupaigana taastuda.

Taastamistööde käigus rajatud ülevoolupaisud Lavassaare jääksoos.

Taastamistööde käigus rajatud ülevoolupaisud Lavassaare jääksoos. Foto: Anna Brigitta Erikson.

Soode ja märgade metsade taastamise peamine tegevus on varasemalt rajatud kuivenduskraavide sulgemine, et taastuks looduslik veetase ja -liikumine. Kui eesmärk on olnud luua taastumisvõimalused lagesoole, siis aurumise vähendamiseks ning taastumise kiirendamiseks on eemaldatud ka puid. Kuivenduse mõjul on paljude lagesoode servadesse kasvanud puid. Metsaste alade puhul on põhirõhk kraavide sulgemisel, seda kas paisude ehitamise või materjaliga täitmise abil.

Kõigi tegevuste puhul lähtutakse konkreetse piirkonna eripäradest ja maastiku loost ja püütakse sekkuda nii vähe kui võimalik.

Milliste kooslustega soode taastamine tegeleb?

▼ Lagesood

Lagesoole on iseloomulik avatus ning valgusküllasus.
Eesti lagesoode pindala on ulatusliku kuivendamise tulemusel vähenenud ligi kolm korda.

Lagesoo pilt 1

Kuivenduse mõjul puistuga kattunud kunagine lagesoo Soosaares

Lagesoo pilt 2

Lagesoo pärast taastamist Soosaares

▼ Märjad metsad

Märgade metsaelupaigatüüpide alla kuuluvad soostuvad ja soo-lehtmetsad*, siirdesoo- ja rabametsad*, lammi-lodumetsad* ja laialehised lammimetsad. Neist kolm (tähistatud tärniga) on Euroopas ohustatud ja arvatud esmatähtsate kaitset vajavate elupaigatüüpide hulka. Eestis on umbes 75% märgadest metsadest kuivendatud.

Kraav Kikepera looduskaitsealal

Kuivenduskraav Kikepera looduskaitsealal.

Foto: Ants Animägi

Taastuv soomets

Taastuv soomets Soomaa rahvuspargis.

Foto: Jarek Jõepera

▼ Jääksood

Jääksood tekivad pärast soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Jääksoodel on algne taimestik ja loomastik hävitatud, samuti on jääksood väga tuleohtlikud.

Palasi jääksoo

jääksoo Palasi mahajäetud turbatootmisalal

Lagesoo pilt 2

Jääksoo pärast taastamist

Kuidas taastamisalad valitakse?

Taastamisotsustel lähtutakse piirkonna ökoloogilisest seisundist ja elurikkusest. Sh eelistatakse alasid:  

            …kus saavad taastamisest kasu ohustatud ja/või haruldased liigid ning elupaigad

            …mis asuvad riigimaal ja kaitsealal

             …kus taastamistööde mõju teistele väärtustele (nt piirnevad majandusmetsad, kultuuripärand jms) oleks võimalikult väike.

 

Kui palju on Eestis taastamistöid tehtud?

Alates 2010. aastast on taastumisvõimalus loodud umbes 32 000 ha kahjustatud turbaalale. 90% nendest aladest asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites, ülejäänud alad on turba kaevandamisest alles jäänud jääksood. Kokku on Eestil plaanis 2030. aastaks taastada ca 34 000 hektarit märgalasid. Vaata ka: Looduse taastamise kava koostamine, Kliimaministeerium.

 

Kust tuleb taastamistööde rahastus?

Soode taastamise rahastus tuleb Eestis valdavalt Euroopa Liidu fondidest, mida jagatakse erinevate keskkonnaprogrammide kaudu. Loe rohkem: maksumusega seotud küsimused

Kes ja kuidas soode taastamisega tegelevad?

Kliimaministeerium – Seadusloome, raamdokumentide või ka nt kaitsealade kaitse-eeskirjade kinnitamine.

Keskkonnaamet – kaitsekorralduskavad ja kaitse-eeskirjade koostamine, kus esitatakse erinevad meetodid, mis aitavad saavutada konkreetse kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitseala valitsejana kooskõlastab taastamistööd, lähtudes keskkonnakaitselistest eesmärkidest.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – korraldab taastamistegevusi Eesti riigimaadel , sh otsib hangete abil taastamistööde tegijad ning aitab korraldada pikaajajalist seiret.

Ülikoolid (nt Tartu ja Tallinna Ülikool) – osalevad partnerorganisatsioonidena taastamisprojektides, tehes teadus- ja rakendusuuringuid. Töötavad välja teaduslikult põhjendatud taastamismetoodikaid, mõõdavad kasvuhoonegaaside hulka taastamisaladel, veetaset ja elurikkuse taastumist.

Vabaühendused (nt Eestimaa Looduse Fond) – osalevad partnerorganisatsioonidena taastamisprojektides. Näiteks ELF-i roll on ühiskondlik teavitustöö, kohalike kogukondade kaasamine ning loodustalgute korraldamine. Talgutel ehitatakse vabatahtlike abiga nt kraavidesse turbapaise, kuhu masinaga ligi ei pääse või seiratakse metsakanalisi, et hinnata taastamistööde mõju elustikule.

Turbakaevandajad – on seadusega kohustatud korrastama oma tegevuse käigus rikutud sooalad. Taastamistööde elluviijad ja rahastajad oma litsentsialadel.

 

Küsimused ja vastused alateemade kaupa:

 

Meile võib julgelt kirjutada ning esitada oma täiendavaid mõtteid ja tähelepanekuid.